Tulevikus on tööturul konkurentsivõimelised need, kes…

… suudavad keskenduda

Meenutage hetkeks viimast korda, kui pidite keskendunult millegi kallal vaeva nägema. Kuidas see Teil õnnestus? Mis Teie keskendumist häiris? Mis toetas? Kui heaks oma keskendumisvõimet peate?

Kõik meie tehnilised oskused, diplomid, kontaktid ja süsteemide peenhäälestamine on olulised, kuid aitavad teatud piirini. Meie tähelepanu on tuhandete stiimulite mõjuväljas – piiksud ja sätsud, inimesed, olukorrad, meie enda mõtted, emotsioonid ja sissejuurdunud mõttemallid. Seepärast ei pruugi olla omandatud teadmistest ja oskustest abi, kui tähelepanu hajub ja lahendatav ülesanne saab puudulikult sooritatud. Seetõttu jäävad tulevikus tööturul „ellu“ need, kes suudavad:

  • stiimulite virr-varris suunata oma vaimset energiat just täpselt sinna, kuhu vaja ja seal hoidagi
  • ignoreerida kõiki neid segajaid, mis antud olukorras ei vääri tähelepanu
  • juhtida oma emotsioone ja mõtteid
  • luua endale ja teistele sellise keskkonna, mis toetaks psüühika elutervet toimimist

Aju – plastiline ja ükskõikne automaatpiloot

Õnneks on meie aju plastiline, automaatpiloodil ja üsna ükskõikne. Plastiline, sest kui antakse „käsk“, siis ta teeb seda, mida öeldakse ja korrigeerib aja jooksul oma funktsioneerimist. Automaatpiloodil, sest kui mingi oskus, harjumus või mõtteviis juba on kord sisse juurdunud, siis hoiab ta selle kenasti toimimas (kui just ei teki tungivat vajadust seda muuta). Ükskõikne, sest tal ei ole vahet, millist oskust, harjumust või mõtteviisi parasjagu treenitakse.

Tahame talle õpetada, et …

  • sotsiaalmeedias scrollimine toob rahulduse
  • inimesed on ilmas selleks, et meid meelega närvi ajada
  • matemaatika ei ole minu jaoks
  • toit leevendab üksinduse
  • emotsiooni ajel tuleb reageerida kohe ja lähtuvalt instinktidest

… ja ta õpib, kui talle selleks võimaluse anname ja aega pühendame. Lihtsalt hiljem võib selguda, et tulemus pole päris see, mida lootsime. Kus siin see õnn on, võite küsida. Õnn peitub selles, et oma psüühika treenimine on meie valikute küsimus. Kuigi me ei saa muuta olnut, ei pea me siiski olema oma mineviku muutumatu lõpp-produkt. Me saame kontrollida seda, mis edasi juhtub. Aju teeb seda, mida palume ja milleks aega pühendamine. Meie juhtimisel. Kui me tahame.

Vihjeid plastiliini voolimiseks

Kuidas siis oma keskendumisvõimet treenida nii, et saaksime järjest paremini oma tegemistega hakkama ja luua väärtust nii endale kui teistele? Õpipoisina annan vaid mõned vihjed, mis on mind aidanud selle väärtusliku oskuse treenimisel.

Vaikuseminutid MTÜ harjutustekogu ja koolitused on tänuväärsed nii tööalaselt kui eraelus. Tõeliseks väärtuseks on lastega koos tehtavad harjutused. Tahad katsetada kohe tehnikaid, mis toetavad keskendumisvõimet ja oma tunnete ning mõtete juhtimist siis vaata nende kodulehte või lae alla Vaikuseminutite telefonirakendus.

R. Hougaard & J. Carter (2020). Juhi mõtteviis. Äripäev

Vaatab enesejuhtimise teemat organisatsiooni juhtimise kontekstis. Ma ei saa juhtida oma inimesi ja organisatsiooni enne, kui suudan juhtida iseennast. Raamat sisaldab praktilisi harjutusi ja viiteid treenimiseks ning annab soovitusi organisatsioonis keskendumist toetava keskkonna loomiseks.

R. J. Davidson & S. Begley (2019). Aju emotsionaalne elu. Äripäev

Raamat on heaks abiliseks just emotsioonide juhtimise arendamiseks. Autor aitab mõista, kuidas meie plastiline aju toimib ning annab praktilisi soovitusi selleks, kui soovime oma emotsioonide juhtimisel paremaks saada.

R. Harris (2017). Enesekindluse lõhe. Äripäev

Autor keskendub oma emotsioonide ja mõtete juhtimisele. Meie sooritust halvab sageli meie mõttemustritest tingitud ebakindlus, mida selles raamatus antud soovitustega on võimalik ületada.

Millised raamatud, koolitused või rakendused on aidanud Sul oma keskendumisvõimet suurendada? Olen rõõmus, kui jagate kommentaaris oma kogemusi.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *