Iga õpetaja tahab oma õpilasi eluks parimal moel ette valmistada. Soovime olla kindlad, et kui õpilane astub laia maailma, on tema aastate jooksul kogutud teadmised, oskused ja hoiakud talle toeks nii järgmisel haridustasemel, tööturul kui elus laiemalt. Kooli roll on äratada õpilases huvi maailma vastu, aidata tal ära tunda seda, mis paneb silma särama, anda julgust katsetada ja avastada ning teadmisi sellest, kuidas oma ideed ellu rakendada.
Karjääri kujundamise pädevustele saab vundamendi laduda alusharidusest alates. Teadlikkus iseendast ning oma võimalustest haridus- ja töömaailmas, suutlikkus juhtida oma elu ja õppimist, valmisolek võtta vastu otsuseid ja tegutseda oma eesmärkide nimel, paindlikkus ja oskus muutustega toime tulla – need on pädevused, mida iga õpetaja saab oma aineõppe kaudu arendada.
Kõik õpilase karjääri kujundamise pädevusi arendavad tegevused koolis moodustavad karjääriõppe. Karjääriõpe hõlmab arengut toetava keskkonna loomist, arendavaid tegevusi õppetöös ja õppetöövälisel ajal. Karjääriõpe on kui liim, mis aitab õpilasel ühendada õpingute käigus kogutud killukesed tervikuks, seda nii karjäärivalikute ja edasiõppimise otsuste tegemisel kui ka tulevikus. Nagu jalgrattasõit ei unune, kui see on kord selgeks saanud, nii toetavad ka kooliajal omandatud karjääri kujundamise oskused inimest siis, kui elus tuleb jälle kord valida.
Karjääriõpe loob väärtust õpilasele, koolile ja ühiskonnale
Õppija loob õpitule tähenduse.
Karjääriteemade sidumine õppeainega aitab õpilasel luua õpitule tähenduse. Miks ma üldse seda õpin? Mis kasu mul neist teadmistest ja oskustest on? Need on küsimused, millega õpetajad sageli silmitsi seisavad ning millele vastata ei ole sugugi kerge. Töömaailma ja iseenda tundmisega seotud tegevus ainetunnis aitab õpilastel mõista õpitu väärtust iseenda jaoks ja selle seoseid eluga väljaspool klassiruumi. See toetab õpilaste huvi ning motivatsiooni tekkimist ainetunnis, mis parandab suhtumist aineõppesse ning hõlbustab õpetaja tööd.
Tuleviku visandamine ja enesekindluse suurendamine.
Nii nagu inimese arusaam iseendast, kujunevad ka hoiakud ja uskumused hariduse ning töömaailma kohta juba lapsena. Olulised mõjutajad on seejuures lapse pereliikmed ja ümbritsev kogukond. Karjääriõppe lõimimine aineõppega võib aidata luua uut perspektiivi ja lõhkuda võimalikke kujunenud barjääre eelkõige nende laste ja noorte jaoks, kellel puudub piisav kodune toetus. Õpetaja võib aidata õpilasel näha ennast ja oma võimalusi uues valguses.
Tõhusam hakkamasaamine tööturul.
Aineõppega seotud karjääriõpe aitab õpilasel mõista tema võimalusi tööturul, siduda oma haridus- ja töövalikud ühiskonna vajadustega ning liikuda tõhusamalt oma eesmärkide suunas. Eri riikide ülevaateuuringutes (Hughes, D. jt, 2016. Careers Education, International literature review) on leitud, et karjääriõppel ja karjääriteenustel laiemalt on positiivne mõju noore tööhõivele ja sissetulekule, akadeemilisele edukusele, heaolule, enesekindlusele ja karjääri kujundamise oskustele.
Mõte hea, teostamine keerulisem
Riikliku õppekava järgi on karjääri kujundamise pädevuste arendamine üldpädevusena kõikide õpetajate ülesanne. Selle täitmine on aga keeruline õpetajate suure koormuse, aineprogrammide mahu ja vähese teadlikkuse tõttu valdkonnast. Karjääriõppega seotud enesetäiendamise võimalusi on olnud vähe, metoodilist tuge karjääripädevuste lõimimiseks ainetundi pole piisavalt. Iseseisvalt ennast teemadega kurssi viimiseks ja metoodiliste materjalide loomiseks aga aega napib. Seetõttu on mõistetav, et kergem on ainetunnis keskenduda kitsamalt aineõppele ning loota, et karjääripädevusi arendab teadlikumalt keegi teine (nt karjääriõpetuse õpetaja, karjäärikoordinaator või kooliväline partner).
Samas näitab värske uuring (Centar, 2021 Karjääriteenused Eestis: teel terviklahenduseni), et noored vajavad väga tuge karjääriga seotud küsimustes. Noorte hinnangul saadakse koolist seda vähe, jagatav info on pealiskaudne või vananenud, napib individuaalset lähenemist ning praktilist nõu ja abi. Karjääriõpetuse kursust pakutakse pooltes gümnaasiumites ja veerandis põhikoolides, süsteemne ja terviklik lähenemine karjääriõppele koolides pigem puudub.
Samuti on OECD uuringud välja toonud, et Eesti õpilaste soovitud tulevikuametid on üsna üheülbalised. Karjäärinõustaja kogemus näitab, et õpilane oskab küll välja tuua, mis õppeained talle rohkem meeldivad või tema jaoks lihtsamad on, kuid keerulisem on hinnata, milline töö tulevikus näiteks ajaloohuvi või inglise keelega seostub, kui päris ajaloolaseks või filoloogiks ei soovi hakata.
Mida aineõpetaja saab teha?
Aineõpetajast ei pea saama karjäärinõustaja, ta on õppimise, õpetamise ja oma valdkonna ekspert. Õpetajad ei pruugi sageli teada, et paljud võtted, mida nad juba kasutavad, toetavad otseselt või kaudselt karjääri kujundamist, ja seetõttu ei mõista võib-olla ka õpilane, kuidas õpitu tema elu ja tulevikuga seotud võiks olla. Vahel piisab väikesest rõhuasetuse muutmisest, lihtsasti teostatavast harjutusest või tegevusest, et aidata õpitut õpilase jaoks mõtestatumaks muuta.
Aita saada õpilasel teadlikuks iseendast.
Suure osa ajast omandame uusi teadmisi ja oskusi. Harvem võtame aega, et mõtestada oma õppimist ning reflekteerida õpikogemuse üle. Näiteks lastes õpilasel ise seada endale semestriks eesmärgid ning klassijuhatajaga nende elluviimist arutades loome õpilasele võimaluse mõelda oma õppimise kaugema sihi peale. Pärast õpitegevuse või kursuse läbimist saab lasta õpilasel paari etteantud küsimusega märgata oskusi, mida ta arendas, ning mõelda, kuivõrd talle meeldis neid kasutada. Sellist eneserefleksiooni saab rakendada näiteks loovtöö, projekti ja praktika analüüsimisel. Kontrolltööde järel saab lasta õpilastel lihtsate skaalade või küsimustega mõelda oma õpistrateegiate ja hoiakute üle. Tööde analüüsi käigus saab seeläbi arutada lisaks aineteemadele ka selle üle, kuivõrd nende õpistrateegiad toetasid teadmiste omandamist.
Õpetajaga peetud aruteludel on oluline roll selles, et õpilane märkaks oma huvisid ja tugevusi, õpiks end analüüsima ja saaks seeläbi enesekindlamaks. Ka spontaansed vestlused vahetunnis on hea võimalus vastata õpilase küsimustele, anda täiendavat infot või ta lihtsalt ära kuulata. Seega võiks õppimise käigus olla järjest enam päevakorral küsimus „Mida sain täna teada iseenda, oma huvide, eelistuste, takistuste ja võimaluste kohta?“.
Aita saada õpilasel teadlikuks haridus- ja töömaailmast.
Aineõpetaja saab eksperdina tutvustada õpilastele oma ainevaldkonna seoseid töömaailmaga. Kui iga õpetaja seda oma ressursside ja teadmiste piires tunnis teeb, saab õpilane kooli lõpuks päris kena ülevaate töömaailma rikkalikest võimalustest. Õpetaja saab küsida endalt järgmist:
- Kuidas on tunnis omandatud teadmised ja oskused kasutatavad väljaspool kooli? Millised ametid vajavad selle õppeainega seotud pädevusi?
- Mida teevad valdkonna lõpetajad tööturul?
- Millised haridusvõimalused valdkonnas on? Mida seal õpitakse?
Praktilised ja elulised ülesanded (nt praktikumid, õpiprojektid, töömaailmaga seotud tekstid ja ülesanded) annavad õpilastele hea tunnetuse valdkonna eripäradest ning võimaldavad oma huvisid avastada. Heaks infoallikaks tööjõuturul toimuva kohta on OSKA tööjõuvajaduse analüüsid. Tervikanalüüsidest saab ülevaate üldistest suundumustest, valdkonnauuringutest leiab infot kutsealade, nende vajaduse ja enamlevinud karjääriteede kohta. Samuti on materjalide tekstid, infograafika ja videod väga hea materjal tundides.
OSKA materjalidele on ehitatud Haridusportaali valdkondade ja kutsealade tutvustused, mida saab tunnis õpilastega kasutada. Eelmisel aastal valmis värske kogumik II–IV kooliastme õpetajatele, mis sisaldab meetodeid aineõppes kasutamiseks („Targad valikud tööturul“, 2021). Töömaailma tutvustamiseks on hea teha koostööd kolleegide, asutuste, lastevanemate ja vilistlastega ning see kõik vajab juhtkonna toetust.
Kokkuvõtteks
Õpetajate mõju õpilaste karjääriküpsuse kujunemisele on raske ülehinnata. Seostades koolis õpitut teadlikumalt eluga väljaspool kooli, toome klassiruumi mõtestatust, õpi- ja õpetamisrõõmu ning valmistame õpilasi ette järgmisteks väljakutseteks.
Artikkel valmis koostöös karjäärinõustaja Anna Grambergiga (Tulevikupilt OÜ) ning ilmus Õpetajate Lehes 8. aprillil, 2022.a.