Rohkelt raisatud ressursse: me peame rääkima petturi fenomenist.

Mida teeks juht, kui ta teaks, et 80% tema inimestest on kimpus murega, mis vähendab nende produktiivsust ja heaolu tööl ning soodustab läbipõlemist? Tõenäoliselt võtaks ta seda päris tõsiselt ja püüaks leida lahendusi olukorra parandamiseks. Petturi fenomen on miski, millega on kimpus 80% inimestest mingil hetkel oma elus ning mis olulisel määral mõjutab nende heaolu, toimimist ja tulemuslikkust tööl.

Petturi fenomen jääb tööl sageli märkamata. Vähene teadlikkus ei anna võimalust fenomeni ilminguid ja mõjusid ära tunda, vajadusel tuge otsida ja pakkuda ning töökeskkonda inimesi toetavamaks kujundada. Lisaks soodustavad fenomenile omased mõttemustrid endasse tõmbumist, oma tegelike mõtete ja tunnete varjamist ning püüdlust ise hakkama saada. Seepärast arvavad petturi tunnetega hädas olevad inimesed sageli, et nad on oma kogemusega üksi. Nii saab paljude võimekate inimeste heaolu kahjustatud ja nende potentsiaal jääb täiel määral kasutamata – potentsiaal, mida nad saaksid kasutada väärtuse loomiseks nende endi, organisatsioonide ja ühiskonna hüvanguks. Liiga palju raisatud ressursse!

Mis on petturi fenomen?

See, mida olen oma elus saavutanud, on olnud õnneasi. Ma olen lihtsalt olnud õigel ajal õiges kohas.
Ma ei ole tegelikult nii võimekas, kui teised arvavad. Mõnes olukorras tunnen end teesklejana.
Mõnikord ma kardan, et teised saavad teada, kes ma tegelikult olen ning kui puudulikud on mu teadmised ja oskused.

Need on vaid mõned mõtted, mis tiirlevad „petturi“ peas. Petturi fenomen iseloomustab inimesi, kes vaatamata oma edule kahtlevad oma kompetentsuses, ei suuda omaenda saavutusi omaks võtta ning kardavad saada „petturina“ paljastatud.

Ma olen kompetentne siis, kui…

Petturi fenomeni keskmes on kompetentsusega seotud uskumused ja ootused. Inimesel on raske tunnistada oma kompetentsust ning oma saavutusi sisemiselt omaks võtta. Saavutatud edu kaldutakse omistama pigem välistele teguritele kui oma suutlikkusele: vedamine, vea tegemine kellegi teise poolt, teiste toetus ja abi, madal konkurents, hea suhtlemisoskus ja rohke pingutamine. Kompetentsusega seotud uskumused sunnivad inimest hindama oma väärtust hariduslike ja tööalaste saavutuste kaudu ning püüdlema ebarealistlike eesmärkide poole. Ka minimaalsed vead ja puudujäägid on inimese jaoks nende ebakompetentsuse tõestuseks ning löögiks enesekindluse pihta.

Ükskord saavad nad teada…

Raskused saavutuste seostamisel oma teadmiste ja oskustega ning uskumused kompetentsuse kohta toovad kaasa ärevuse oma „ebapädevuse“ paljastumise ees. Selleks, et leevendada oma ärevust ning ennetada võimalikku vahelejäämist, kalduvad petturi fenomeni kogevad inimesed perfektsionismile  ning liigsele pingutamisele. Keerukate väljakutsete puhul on kerge tekkima harjumus ülesandeid edasi lükata või mõte loobumisest. Selgituste ja abi küsimine ei tule kõne alla, sest see paljastaks ju võimaliku ebakompetentsuse. Seepärast võib „hetkes olemine“ olla raskendatud – muretsetakse selle pärast, mis on tehtud või selle pärast, mis kohe juhtuma hakkab. Nõnda võib käsil olev tegevus kannatada.

Liigne luksus

Fenomeniga seotud mõtted ja tunded on raske koorem kanda ning nõuavad kallist hinda. Hirm saada paljastatud soodustab endasse tõmbumist, oma tegelike mõtete varjamist ja isoleerituse tunnet. Sundus ise hakkama saada, ebarealistlikud ootused, ülesannete edasilükkamine ja liigne pingutamine toovad kaasa kõrgenenud stressi, ärevuse ja läbipõlemise riski. Paljud mõtted ja ideed jäävad endas kahtlemise tõttu välja ütlemata ning teostamata. See kõik vähendab pikas perspektiivis produktiivsust, loovust ja riskijulgust, mis raskendab inimese karjääri edenemist ning avaldab otsest mõju ka organisatsiooni toimimisele ja tulemuslikkusele. Seda eriti juhul, kui petturi tunnetega on kimpus juht ise.

Seega on petturi fenomenist tingitud lühiajalisel kasul väga kallis hind. Jah, need inimesed on pühendunud, teevad oma tööd hästi, on valmis panustama organisatsiooni arengusse ning saavutavad häid tulemusi. Aga seda oma heaolu ja tervise hinnaga, mis ühel hetkel läheb ka organisatsioonile kalliks maksma.

Miks inimesed kogevad petturi fenomeni?

Petturi fenomen on kontekstist sõltuv nähtus, kus inimese personaalsetest kogemusest ja keskkonnast tingitud tegurid võivad kujundada mõtte- ja käitumismustri, mis on iga inimese puhul veidi erinev. Teadmised petturi fenomeni põhjustest annavad kätte ka võtmed lahenduste leidmiseks.

Personaalsed lood

Fenomenile omastele mõtetele annavad hoogu lapseeast pärit mõttemustrid, mida lapsele olulised inimesed (sh. vanemad, õpetajad, treenerid) on rõhutanud ning mis on esikohale seadnud suurepäraseid tulemusi, andekust, hariduslikke ja karjäärialaseid saavutusi. Nende sõnumite valguses on kerge tekkima uskumus, et minu väärtuse inimesena määravad eelkõige saavutused ja tarkus. Sünnipäraselt tundlikum meelelaad võimendab nende mõttemustrite mõju veelgi.

Petturi fenomeni on suurem risk kogeda neil, kes on oma sotsiaalse keskkonna mõttes marginaliseeritud positsioonis, olgu siis tulenevalt soost, rahvusest, tervisest või sotsiaalmajanduslikust staatusest. Näiteks võib professionaalse identiteedi ja kuuluvuse kujunemist raskendada eeskujude ja sarnase kogemusega inimeste vähesus töökohal või valdkonnas. Samas tuleb rõhutada, et ühiskonnas kehtivad stereotüübid võivad soodustada ka enamuse hulka kuuluvatel inimestel petturi fenomeniga seotud tunnete ja mõtete tekkimist. Enesekindluse, otsustusvõime ja riskijulguse väärtustamine meeste puhul võib soosida petturi kogemuse süvenemist, kui keskkonna poolt eeldatu ja personaalse kogemuse vahel valitseb lõhe.

Kontekst loeb ja mitte vähe.

Mitte alati ei ole petturi fenomenile omaste mõtete ja tunnete taga lapsepõlvekogemused, vahel tulenevad need konkreetsest kontekstist, kus inimene parasjagu toimib. Petturi kogemus on sagedasem teadmusmahukates, loomingulistes ning tiheda konkurentsiga valdkondades. Samuti toetavad kompetentsusega seotud ebakindluse teket teatud töötamise viisid (nt. ajutine, katseajal ning mikroettevõtjana töötamine) ning uudsed ja stressirohked olukorrad.

Tähtsat rolli petturi fenomenile soodsa pinnase loomisel täidavad ka organisatsioonides kehtivad kirjutatud ja kirjutamata reeglid. Tulemustele keskendumine, sage hindamine ja töötajate soorituse võrdlemine toetavad kompetentsusega seotud ebakindluse teket. Seda eriti juhul, kui organisatsioonikultuurile on omane enesekindluse ja eksimatuse väärtustamine, individuaalse soorituse tähtsustamine ning toksilisus. Koos ebapiisavate ressursside, selgete suuniste ja töötaja professionaalsuse arengutoe puudumisega on kõik eelnev ideaalne pinnas kompetentsusega seotud kahtluste tekkeks.

Kuidas leevendada petturi fenomeni mõju?

Petturi fenomenist on sageli räägitud kui personaalsest probleemist. Justkui oleks inimesel midagi viga ning ta vajaks „parandamist“. Väga sageli tunnevad nii ka nende mõttemustritega kimpus olevad inimesed ise. Samas süsteemne vaade fenomenile aitab personaalset kogemust lahti mõtestada erinevaid tegureid arvesse võttes ning seeläbi normaliseerida kogetavaid mõtteid ja tundeid.

Oma saatuse sepp…

Sellel, mida ma kogen, on nimi. Saan nüüd aru, mis ja miks minuga toimub. Ma ei olegi üksi…

Need on taipamised, mida kogevad inimesed fenomenist teadlikuks saades. Personaalsel tasandil on juba ainuüksi petturi fenomenist teadlikuks saamine leevendava mõjuga. Mõistmine, et teatud olukordades ja keskkondades on selliste mõtete ja tunnete tekkimine tavapärane, aitab inimestel olla endaga leebem ja astuda samme, millest on päriselt abi. 

Kuna fenomeni keskmes on kompetentsusega seotud uskumused, on häiriva kogemuse leevendamisel abiks oma mõttemustrite teadvustamine, nende ümbermõtestamine ning neid käivitavate olukordade tundma õppimine. Siin võib olla abi toetavast ja teadlikust arengupartnerist, kellega koos on inimesel kergem mõttemustreid märgata, taasluua ja treenida.

Petturi fenomeni kogemine on emotsionaalselt koormav. Piiravatest uskumustest ja ärevusest tingituna võivad inimesed end piitsutada olukordades, kus seda pole vaja ning loobuda võimalustest, millega nad suurepäraselt hakkama saaksid. Seepärast võivad erinevad teadveloleku-tehnikad pakkuda tuge oma mõtete ja tunnete märkamisel, nende juhtimisel ja enese-sõbralikkuse juurutamisel. Eesmärgiks ei ole enesekindlaks saamine ja püsiva rahu leidmine, vaid tegutsemine vaatamata tunnetele. Sest kõigepealt muutub mõtlemine, siis käitumine ja alles siis tunne (Dr. Valerie Young).

Et inimesel oleks tööl hea olla

Kui me ka toetame inimest oma mõtete ja tunnetega toimetulemisel, on see siiski vaid pool rehkendusest. Organisatsioonidel on võimalik kaasa aidata sellele, et keskkond ja kultuur, kus inimesed toimivad, oleks toetav ning annaks vähem võimalust petturi fenomeni vohamiseks.

  • Varusta oma inimesi selgete ootuste ning asjakohaste teadmiste ja oskustega. Ära eelda, et nad teavad ja oskavad, vaid anna tööriistakohver ja täpne matkakaart.
  • Anna jõukohased ülesanded ja piisavad ressursid nende tegemiseks. Sõelaga vee tassimine kaevust pakub küll tegevust, kuid läbikukkumine ja arutu energiakulu on garanteeritud.
  • Luba katsetada ja eksida ning väljenda ka enda piiratust ja ekslikkust. See annab teadmise, et eksimused on arengu hädavajalik osa ning keegi meist pole ideaalne.
  • Luba olla erinev ning autentselt ja avatult väljendada oma mõtteid ja tundeid. Nii saavad kõik „maske kandmata“ ja kõrvaletõrjumist kartmata jääda iseendaks.
  • Anna piisavat, sisulist ja õigeaegset tagasisidet. Tunnusta pingutust, ole konkreetne ja peegelda tehtut just siis, kui „raud“ on alles „kuum“. Jahtunud rauda tagudes võib purustada.
  • Loo võimalusi selleks, et õppida meistritelt, sest nii oleme inspireeritud. Loo võimalusi oma lahenduste leidmiseks, sest nende nimel oleme kõige enam valmis pingutama. Coaching, supervisiooni, kovisioon ja mentorlus võimestavad, annavad vastutuse ja lubavad jagada oma inimlikkust.
  • Toeta koostööd, sest üheskoos tegutsemise sünergia aitab rakendada igaühe tugevusi, arendada oskusi ning saavutada ennenägematuid tulemusi.

Petturi fenomen ei ole diagnoos ega haigus. Selle kogemine on sageli paratamatu, sellega seotud koormate ja kahjude kandmine aga mitte. Meie eesmärgiks ei pea olema fenomenile omaste mõtete ja tunnete kaotamine sootuks vaid nende mõju vähendamine ja suurema kontrolli saavutamine oma elu üle. Nii vabanevad ressursid, mida kasutada iseenda ja teiste hüvanguks.

Artikkel avaldatud 25.04.2024.a.: Personaliuudised.ee (Äripäev)

Artikkel on koostatud tuginedes allikale:

Cokley, K. ed. (2024). The Impostor Phenomenon: Psychological Research, Theory, and Interventions.  American Psychological Association

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *