Petturi fenomen – mida sellest arvata?

Kas mõni neist mõtetest tundub Sulle tuttav?

  • Ma ei ole tegelikult nii võimekas, kui teised arvavad
  • See, mida olen oma elus saavutanud, tundub olevat mingi eksitus
  • Mulle ei meeldi kiitus ja tunnustus, tegelikult see ei olnud minu teene
  • Siiani olen kuidagi hakkama saanud, aga kaugemale ma ei julge minna – siis näevad kõik, et ma tegelikult ei vääri seda kohta
  • Ma tunnen, et ma ei kuulu siia

Kui jah, siis oled tõenäoliselt kogenud petturi fenomeni.

Mis on petturi fenomen?

Petturi fenomen on kalduvus omistada oma edu välistele teguritele vaatamata objektiivsetele tõenditele ning hirm saada avalikuks kui pettur. Kuigi see paneb inimesi pingutama ja aitab sageli kaasa suurepäraste tulemuste saavutamisele, tekitab see ärevust ja kahtlemist enda võimekuses, takistades oma ideede elluviimist ning suurendades isoleerituse tunnet. Inimesed, kes kogevad selliseid mõtteid ja tundeid, arvavad sageli, et nad on ainsad, kes sellisel moel „põevad“. Samas, ligi 70 % inimestest kogeb sellised mõtteid ja tundeid mingil hetkel oma elus.

Milles avaldub petturi fenomen?

Kahtlemine saavutuste autentsuses. Petturi fenomeni kogevad inimesed tunnevad sageli, et edu, mida nad saavutavad, on tingitud välisest ja kõrvalistest teguritest:

  • mul lihtsalt seekord vedas
  • keegi on teinud vea, ma tegelikult ei peaks siin olema
  • ma ei ole tegelikult nii andekas, kui nad arvavad, ma lihtsalt olen kõvasti pingutanud
  • nad valisid mind, sest ma lihtsalt tundun meeldiv inimene olevat

Oma väärtuse hindamine akadeemiliste ja tööalaste tulemuste põhjal. „Perfektne sooritus, vähemaga ei saa leppida“. See sisemine sundus paneb inimesi seadma ebarealistlikke ootusi ning võrdlema oma saavutusi teiste omadega. Ja kui siis peaks tulemus olema kehvem, kui nad lootsid või nõrgem, kui teistel, siis on see selge märk nende „andetusest ja väärtusetusest“. Selline hoiak sunnib neid liigselt pingutama ja lõputuid ettevalmistusi tegema. Väljakutsete puhul on kerge tekkima mõte loobumisest. Nii on justkui võimalik oma habrast enesekindlust kaitsta. Enesekindlust, mis ei talu ühtegi märki puudustest.

Irratsionaalne hirm saada paljastatud petturina. „Ma olen justkui laval, kus kõikide tähelepanu on mulle suunatud. Veidi veel ja nad saavad teada, mida ma tegelikult väärt olen“. Tunne, et teised jälgivad igat nende sammu, sunnib neid end igal hetkel kontrollima. Nad on meeldivad suhtlejad ning vastutulelikud. Seda isegi siis, kui neil on eriarvamused või kui abivalmidus neile lisakohustusi toob. Nad võivad eelistada üksi toimetamist, et jätta endale piisavalt aega ettevalmistumiseks ning et teised ei saaks aimu nende „puudulikkusest“. Kui võimalik, siis pigem hoiduvad nad tähelepanust ning tunnustada saamine on neile raske koorem kanda. See kõik toob kaasa selle, et „hetkes olemine“ on raskendatud – nad muretsevad selle pärast, mida nad on teinud või selle pärast, mis kohe juhtuma hakkab. Nõnda võib hetkel käsil olev tegevus kannatada.

Mida toob kaasa petturi fenomen?

Ülalkirjeldatu on raske koorem kanda, ega lähe inimesest jälge jätmata mööda. Kõrged ootused nõuavad kallist hinda:

  • Isoleeritus
  • Oht läbipõlemiseks
  • Kõrgenenud stress ja ärevus
  • Risk ärevushäire ja depressiooni tekkeks
  • Enese saboteerimine
  • Raskused haridusteel ja karjääri kujundamisel

Miks inimesed kogevad petturi fenomeni?

Petturi fenomen kui personaalne probleem. Risk kogeda petturi fenomeni on suurem neil, kes kuuluvad sotsiaalses mõttes marginaliseeritud gruppidesse (nt. sugu, rahvus, sotsiaalmajanduslik staatus) või kes on kogenud elu jooksul traumaatilisi kogemusi (nt. vägivalla ja kiusamise ohvrid). Samuti on haavatavamad noored ja isiksuseomaduste mõttes tundlikumad inimesed.

Petturi fenomen kui osa tööalasest arengust. Fenomenile omaste mõtete ja tunnete kogemine on kerge tekkima uudsetes ja stressirohketes olukordades ning valdkondades, mis on teadmiste mahukad, pingelised ning tiheda konkurentsiga. Samuti toetab sedalaadi ärevuse ja ebakindluse teket ajutine ning lepingupõhine töö.

Petturi fenomen kui keskkonnast tingitud tegurite tagajärg. Petturi fenomeni soodustab keskkond, mida iseloomustab:

  • personaalse soorituse tähtsustamine
  • tulemuskesksus, sage hindamine ja võrdlemine teistega
  • enesekindluse ja täiuse väärtustamine
  • eelarvamuslik ja toksiline töökultuur

Petturi fenomeni puhul räägitakse kõige enam kui personaalsest probleemist. Justkui oleks inimesega midagi lahti ning vajab „parandamist“. Väga sageli tunnevad nii just fenomeni kogevad inimesed ise. Ja liigagi sageli keskenduvad selle probleemi küüsis olevate inimeste aitamisele suunatud soovitused sellele, kuidas aidata „petturitel“ terveks ja tugevaks saada. See pole ju paha. Kui inimene teab, mida ta enda aitamiseks teha saab, siis on juba suur samm astutud olukorra parandamise suunas.

Oluliselt vähem aga osutatakse sellele, et petturi fenomeni kogemine võib olla loomulik osa meie arengust ega tähenda, et mul on midagi viga. Ma olen normaalne, kui kogen uudses ja pingelises olukorras ebakindlust ning hirmu võimaliku läbikukkumise eest. Ja liigagi vähe räägitakse sellest, et keskkond ise võib tingida „petturite“ ärevust, ebakindlust ja oma potentsiaali alarakendamist. Selle asemel, et piirduda raskustes inimesele enda terveks ravimise manuaali ulatamisega, võiks mõelda, kuidas muuta keskkonda. Muuta keskkonda nii, et seal oleks lubatud olla „mina ise“ kartmata jääda kõrvaletõugatuks.

Kuidas sellist keskkonda kujundada?

Meil kõigil, aga eriti juhtidel, õpetajatel ja lapsevanematel on võimalik kaasa aidata sellele, et keskkond, kus me toimetame, oleks toetav ja võimestav:

  • Varusta oma inimesi selgete ootuste ning asjakohaste teadmiste ja oskustega. Ära eelda, et nad teavad ja oskavad, vaid anna tööriistakohver ja täpne matkakaart
  • Anna jõukohaseid ülesandeid. Sõelaga vee tassimine kaevust pakub küll tegevust, kuid läbikukkumine ja arutu energiakulu on garanteeritud
  • Luba katsetada ja eksida ning väljenda ka enda piiratust ja ekslikkust. See annab teadmise, et eksimused on arengu hädavajalik osa ning keegi meist pole ideaalne
  • Luba olla erinev ning autentselt ja avatult väljendada oma mõtteid ja tundeid. Nii saavad kõik „maske kandmata“ ja kõrvaletõrjumist kartmata jääda iseendaks
  • Anna piisavat, sisulist ja õigeaegset tagasisidet. Tunnusta pingutust, ole konkreetne ja peegelda tehtut just siis, kui „raud“ on alles „kuum“. Jahtunud rauda tagudes võib purustada
  • Loo võimalusi selleks, et õppida meistritelt, sest nii oleme inspireeritud. Loo võimalusi selleks, et leida ise omad lahendused, sest nende nimel oleme kõige enam valmis pingutama. Mentorlus ja coaching võimestavad ja annavad vastutuse
  • Toeta koostööd, sest üheskoos toimetamise sünergia aitab rakendada igaühe tugevusi, arendada oskusi ning saavutada ennenägematuid tulemusi

Mida saaksid Sina juba uuel nädalal teha selleks, et Sinu organisatsioonis või kodus oleks „grammivõrra“

rohkem vabadust olla autentne ja vähem vajadust maskide järele?

Mida aga teha selleks, et aidata iseendal petturi fenomeniga toime tulla?

Siin mõni soovitus raamatusõpradele.

Ma tegelikult ei kuulu siia” ehk lugu sellest, kuidas aidata endal olla hetkes muretsemata mineviku või tuleviku pärast
Kumb tuleb enne:
kas enesekindluse tunne või enesekindluse teod?
Kas võimed on midagi, mis on sünniga kaasa saadud või on need arendatavad? Sinu vastus sellele küsimusele loob kardinaalselt erinevad väljavaated nii era- kui tööelus

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *